Garaažiuste ajalugu (osa 2)

Kaheosalises garaažiuste ajaloost rääkivas postituses vaatame otsa nende kujunemisele läbi sajandite ning peatume pikemalt protsessidel ja inimestel, mis või kes uste arengut mõjutanud on.

Esimeses osas tegime ülevaate garaažide ja nende uste eelloost ning jõudsime välja paneelidest koosneva tõstukseni, mis nägi ilmavalgust 1906. aastal.

Teises osas tutvume moodsa garaažiukse väljamõtlejaga ning liigume mööda 20. sajandi aastakümnetel toimunud uuendusi.

Sünnib tänapäevane garaažiuks

C.G. Johnson

Pildi allikas

Kes see mees on?

Väga õige küsimus, sest tõenäoliselt ei ole sa kuulnud nime Clarence Gilbert Johnson (1890–1935), tuntud ka kui C.G. Johnson. Aga just seda Kansases sündinud Rootsi immigrantide järeltulijat peetakse tänapäevase, laega paralleelselt avaneva, garaažiukse väljatöötajaks.

Lisana tasub mainida, et nende andmete ja veebis kättesaadava algse patendidokumendi kohaselt on 1921. aastal sisseantud paberitel leiutajana kirjas tema partner Owen Dautrick ja Johnson kui patendi sisseandmise tunnistaja. Siiski ei ole põhjust arvata, et ta ukse väljatöötamise protsessis poleks osalenud ning tõenäoliselt on tegu lihtsalt juriidilise nüansiga.

Aga miks Johnsoni loodud lahendus varasemast tõstukse tüübist parem oli?

Sest nüüd tõusis uks otse üles ja lae alla, mistõttu ei olnud vaja enam ukse avanemise ja sulgemise ajaks ohutusse kaugusse hoida ning ka ukseava sai kogu kõrguses kasutada.

Overhead-Door-Corp-reklaamibuklett

C.G. Johnsoni väljatöötatud ukse reklaam aastast 1928. Pildi allikas

Johnsoni uks sattus väga õigele ajale, sest just siis toimus Ameerikas autoplahvatus ning nõudlus garaažiuste järgi ainult kasvas. Võib lausa öelda, et kui Johnson koos kamraadidega Detroidis oma Overhead Door Corp nimelises ettevõttes 1921. aastal tootmist alustas, sai alguse ka garaažiuste masstootmise ajajärk.

C.G-Johnson-tostukse-reklaamauto

Johnsoni reklaamauto, millega ta USAs ringi sõitis ja leiutatud uksele edasimüüjaid otsis. Pildi allikas

Elektriline ukseajam

1926. aastal leiutas C.G Johnson koos Herbert Blodgettiga elektrilise garaažiukse ajami, mis aga enne 1940ndatel toimunud uuendust väga populaarseks ei saanud. Milles oli probleem?

Elektriajam küll lihtsustas ukse avamist ja sulgemist, aga kuna selle kasutamine toimus ainult garaažis olevat nuppu vajutades, pidi inimene ukse liigutamiseks ikkagi autost välja tulema. Nii jäi ka mugavuse aste samaks ja harjumusel polnud põhjust muutuda.

Garaažiukse avamine ja sulgemine muutub mugavamaks

1946. aasta lõpus tutvustas firma Era Meter Company lahendust, kus garaažis asuvat automaatikat sai lisaks juhtida ka sissesõiduteel paikneval postil võtit keerates.

Nüüd oli võimalik autojuhil oma kohale jääda ning ta ei pidanud ka kehva ilmaga enam masinast väljuma. Nõnda muutusid elektriajamid ahvatlevaks, sest lahenduse leidis tülikas edasi-tagasi käimise probleem.

Elektriline-ukseajam-1946-Popular-Science-ajakiri

Elektriajami tutvustus ajakirjas Popular Science. Pildi allikas

Tegelikult oli juba enne teist maailmasõda tutvustatud ka juhtmevaba ukseavamise lahendust, aga sellel oli üks suur probleem – kuna vastuvõtja kuulas avatult kõiki signaale, juhtus väga tihti, et nupuvajutuse peale avanesid või sulgusid naabritegi garaažiuksed. Samuti oli ka kurikaeltel äärmiselt lihtne ise uksi liigutada.

Nii jäi puldiga lahendus paremaid aegu ootama ja hakkas garaažiomanike südameid murdma vahemikus 1950–1980, kui tehnoloogia muutus töökindlamaks ja pakkus ka soovitud turvalisust.

Raadiolainetega-ukse-avamine-1931-Popular-Science-ajakiri

Garaažiukse avamine raadiolainetega aastal 1931. Pildi allikas

Garaažid liituvad elumajadega

Kui 19. sajandil veel valdavalt maal elati, oli kõigil ruumi küllaga ja seepärast said ka abihooned elumajast eraldi olla. 20. sajandi kiire linnastumine pressis aga inimesed tihedalt kokku ning eramajade ümber olevad maalapid muutusid aina väiksemaks ja kallimaks.

Sel põhjusel nihkus garaaž aja jooksul majale järjest lähemale ning kasvas sellega ca 1950. aastatel kokku, hakates isegi hoone välimuse üle domineerima, sest moodi tulid kahele autole mõeldud laia uksega garaažid.

Miks see kõik oluline on?

Seepärast, et garaažide liikumisega tagaaiast esindusfassaadile, muutus järsku tähtsaks ka uste stiil ja värvus. Inimesed soovisid valikut ja nõnda tekkis nõudlus erineva välimuse ja tegumoega garaažiuste järele.

Garaažiuste materjalid mitmekesistuvad

Senini olid koduste garaažide uksed valmistatud valdavalt puidust, aga puit on kapriisne materjal, sest seda mõjutab tugevalt ilmastik ning hea välimuse säilitamiseks tuleb omanikul üksjagu vaeva näha.

1970ndatel astus mängu teras, mis oli oluliselt hooldusvabam ja vastupidavam, kuid väga kehv soojapidaja. Lahendusena sündis soojustatud garaažiuks, kus kahe metalllehe vahele on süstitud polüstüreenvahtu. Tänapäevaks on taoline võileib-struktuuriga uks standardiks kujunenud ja seda pakuvad kõik tootjad.

Disainiga eksperimenteerides katsetati järgnevatel aastakümnetel veel alumiiniumi, fiiberklaasi, vinüüli, klaasi ja ka erinevate komposiitmaterjalide võimalusi, milledest mitmed leiab tootjate valikust siiani.

Garaaziuks-klaas-alumiinium

Kaasaegne klaasi ja alumiiniumiga garaažiuks

Ohutus muutub oluliseks

Kuna esialgu puudus automaatikaga ustel igasugune turvavarustus ja seetõttu juhtus palju raskeid õnnetusi iseäranis lastega, hakkasid USAs kaheksakümnendatel aastatel aina valjemalt kõlama olukorra parandamist nõudvad hääled.

1993. aastal võetigi vastu seadus, kus kõik Ameerikas müüdavad tõstuksed peavad olema varustatud vastusurve anduriga ning infrapuna fotosilmadega, mis tuvastavad ukse all oleva eseme või olendi ja ei lase sellel sulguma hakata.

Tänu nimetatud seadusele arendati edasi seniseid turvatehnoloogiaid ja töötati välja ka uusi (näiteks sõrmekaitse). Lisaks sai loomulikuks ukse ohutule kasutamisele ja õnnetuste ennetamisele tähelepanu pööramine.

Tänapäev

Mis on aktuaalne praegusel ajal?

Kindlasti automaatika nutikamaks muutmine ja ühendamine erinevate seadmete ja rakendustega. Näiteks oled ise tööl ja kui kuller paki osas helistab, teed talle äpi kaudu garaažiukse lahti ning ise jälgid telefonist valvekaamera pilti, et kõik ikka soovitud viisil kulgeks;
ostjate jaoks on tähtis, et nad saaksid võimalikult vabalt valida ukse välimust, sest majade fassaadid on erinevad ja ikka soovitakse leida endale see kõige paremini passiv uks;
lisaks on päevakorral ka maksimaalselt soojapidavate garaažiuste teema, sest aktuaalne on liginullenergiahoonete ehitamine ja keskkonnahoid üldiselt.

Kokkuvõte

Tõstetavad garaažiuksed on enam kui sada aastat kestnud arengu vältel läbi teinud palju uuenemisi, murdnud end välja tagahoovi hämarusest ja omavad kaasajal tähtsat kohta maja ilme kujundamisel.

Just, garaažiuks ei ole ainult seina sees oleva ava täide, see on insenerimõtlemise saavutus, millel on oma rikkalik kujunemislugu ning seda võiksidki meenutada järgmine kord mõnd garaažiust silmates.

Allikad:

Maiko Tiits